Toidulisandite teaduspõhine nõustamine
Tänapäeva inimene elab maailmas, kus toidulisandite valik on peaaegu piiramatult lai. Reklaamid lubavad meile paremat und, tugevamat immuunsust, rohkem energiat, ilusamat nahka ja lausa igavest noorust. Müüjad esitlevad oma tooteid sageli kui asendamatuid abimehi – ja seda isegi siis, kui meil pole tegelikult mingeid terviseprobleeme. Kui abi on olemas, küll siis mingi häda ka leitakse, eks?
Paraku ei pakuta „abi“ kunagi täiesti isetult. Enamasti kaasneb sellega ka soov saada midagi vastu – enamasti raha. Just kasu saamise soov on tihti see, mis paneb müüjad abi pakkuma. Ja siin tekib küsimus: kas me võime nende lubaduste peale kindlad olla?
Turundus vs tegelikkus
Toidulisandite maailmas on väga lihtne ära eksida. Iga purk ja pakend lubab midagi enamat – paremat enesetunnet, kiiremat taastumist, tervemat elu. Sellel müra täis maastikul vajame midagi, mis aitaks meil õigesti otsustada. Just siin tuleb mängu teaduspõhine nõustamine – usaldusväärne kompass, mis aitab teha paremaid valikuid.
Mida tähendab “teaduspõhine”?
See tähendab, et toidulisandi väidetav toime on tõesti kontrollitud – korralikes teadusuuringutes, kaasaegsete metoodikate järgi. Lisaks positiivsele mõjule uuritakse ka võimalikke kahjulikke kõrvalmõjusid. Ainult sellisel juhul saab öelda, et toote toime on usaldusväärne.
Mis võib juhtuda, kui tugineda vaid lubadustele?
Mitte teaduspõhiselt uuritud toote tarvitamine võib olla seotud järgmiste riskidega:
- Tervise halvenemine – toidulisandid ei asenda ravimeid ja mõnel juhul võib haiguse seisund isegi süveneda.
- Väärtusliku aja kaotus – haiguse ravimisel võib iga päev lugeda, eriti tõsiste haiguste puhul nagu vähk.
- Liigtarbimine võib olla kahjulik – näiteks A-vitamiini ületarbimine võib organismile hoopis kahju teha.
- Tundmatud koostisosad – mõni toidulisand võib sisaldada aineid, mida toote infolehel pole mainitud (näiteks spordis keelatud ained).
- Raisatud raha – raha võib kuluda tootele, millel pole tegelikku mõju.
Teadusterminid – päris tähenduse kadu
Sageli kasutatakse reklaamides osavalt ära teaduslikke termineid, mis kõlavad usaldusväärselt. Kuigi need mõisted on teaduslikult korrektsed, võib reklaamis nende tegelik tähendus kaduma minna. Tarbija satub segadusse ja usaldab midagi, mis ei pruugi tegelikkuses üldse toimida.
Platseeboefekt – kas piisab usust?
Toidulisandite puhul ei saa mööda ka platseeboefektist – kui inimene usub, et toode toimib, võib ta tunda end paremini. See efekt on reaalne, aga mitte kõigil ja kindlasti ei asenda see tõhusat ravi. Kui platseebo toimiks kõigile, ei oleks meil vaja arendada uusi ravimeid.
Kuidas teha paremaid valikuid?
Oluline on meeles pidada, et mitte kõik toidulisandid pole mõttetud – kaugeltki mitte. Õigesti valitud ja teaduspõhiselt kinnitatud toidulisandid võivad toetada tervist, aga ainult siis, kui neid kasutatakse õigesti ja teadlikult. Selleks ongi vaja teaduspõhist nõustamist – usaldusväärset infot, mis aitab eristada tõeliselt kasulikku tootest, mille mõju piirdub vaid hea turundusega.
Kui tunned, et oled eksinud toidulisandite džunglisse, ära jää üksi – küsi nõu, uuri tausta ja tee teadlik valik. Su tervis väärib seda.
