Kas juua happelist või aluselist jooki?
Viimasel ajal on sagenenud soovitused happeliste ja aluseliste jookide tarbimise kohta. Nendest on saanud müügiargumendid, millega püütakse tooteid teiste seast esile tõsta ja ostjaid ligi meelitada. Sageli kaasnevad nendega ka lubadused paremale tervisele ja enesetundele. Mõnel juhul väidetakse isegi, et need joogid aitavad leevendada konkreetseid terviseprobleeme. Kuivõrd on sellistel väidetel seos teaduspõhise arusaamaga organismi toimimisest?
Mis on happelisus ja aluselisus?
Happe-leelise ehk aluselise tasakaalu mõõdetakse pH-skaalal. See näitab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses – mida rohkem vesinikioone, seda happelisem keskkond. Selleks, et oleks mugavam neid numbreid väljendada, kasutatakse logaritmilist skaalat.
- pH alla 7 viitab happelisele keskkonnale.
- pH üle 7 viitab aluselisele ehk leeliselisele keskkonnale.
- pH 7 tähendab neutraalset keskkonda.
Happe-leelise tasakaal inimorganismis
Nagu kehatemperatuur ja osmootne rõhk, on ka happe-leelise tasakaal organismi jaoks kriitilise tähtsusega. Vere normaalne pH jääb vahemikku 7,35–7,45. Sellise täpsusega hoidmiseks töötab kehas mitmetasandiline puhversüsteem, mis reguleerib happe-aluse tasakaalu sõltuvalt toitumisest, kehalisest aktiivsusest ja muudest teguritest.
Kui pH sellest vahemikust väljub, on keha talitlus häiritud. See ilmneb ka erinevate haigusseisundite (nt neeru- või kopsuhaigused) puhul. Terve organismi puhul toimub tasakaalu hoidmine automaatselt ja me ei märka seda igapäevaselt.
Toidu ja jookide mõju organismi happelisusele
Toiduained ja nende laguproduktid mõjutavad organismi pH-tasakaalu erinevalt. Näiteks:
- Happelist mõju avaldavad liha, kala, munad, juust, valge jahu, kohv ja maiustused.
- Aluselist mõju avaldavad puu- ja köögiviljad ning pähklid.
Oluline on tähele panna, et toidu maitse ei pruugi määrata selle mõju – näiteks sidrun, laim ja greip on maitselt hapud, kuid kehas avaldavad nad hoopis aluselist toimet. Seevastu hapupiimatooted mõjustavad keha pigem happelisuse suunas.
Kas saame toiduga organismi pH-tasakaalu muuta?
Loodus on keha happe-aluse tasakaalu juba perfektselt paika seadnud, reguleerides pH-taset väga täpselt ja efektiivselt, sõltumata sellest, kas me tarbime rohkem happelisi või aluselisi toiduaineid. Kui me püüame tasakaalu tehislikult mõjutada, anname üksnes rohkem tööd puhversüsteemile, kuid ei muuda vere pH-d.
Organism on loodud kohanema – ka siis, kui inimene peaks sattuma ekstreemsesse olukorda (näiteks toitumine ainult banaanidest), suudab keha tasakaalu säilitada.
Erandlikud olukorrad
Muidugi on ka olukordi, kus keha happe-leelise tasakaal võib olla häiritud – näiteks neerupuudulikkuse või mõnede kopsuhaiguste korral. Sellisel juhul määrab arst täpselt doseeritud ravimid, mille annustamine toimub vereanalüüside alusel. Oluline on märkida, et vere pH määramine ei ole võimalik kodus – seda saab teha ainult arteriaalse vere proovist. Uriinianalüüs ei sobi organismi üldise pH hindamiseks.
Kokkuvõte
Happeliste või aluseliste jookide imelist mõju tervisele pole teaduslikult tõestatud. Meie keha teeb kogu vajaliku töö ise – märkamatult ja täpselt. Kui kallutame oma toitumise tugevalt ühele poole, paneme küll puhversüsteemile lisakoormuse, kuid ei muuda keha pH-taset.
Kuni pole tõendeid, et selle koormamisega kaasneb ka positiivne mõju, ei saa soovitada aluseliste või happeliste jookide tarbimist tervise parandamise eesmärgil. Kui keegi suudab siiski teaduspõhiselt midagi uut selles vallas tõestada, oleks see igal juhul huvitav lugemine.
