Kas spordis kasutatav toidulisand on dopinguvaba?
Spordiuudised köidavad alati – olgu need maailmarekordid, napid kaotused või kurvad teated keelatud ainete kasutamisest. Viimane neist on sageli kõige emotsionaalsem: kaalul on sportlase maine, karjäär ja aastatepikkune töö.
Dopinguteema on mitmetahuline. Ühest küljest on olemas selged reeglid – WADA (Maailma Antidopingu Agentuur) on koostanud loetelu ainetest, mille kasutamine on keelatud. Selliste ainete tarvitamine on karm rikkumine ja ausa spordi põhimõtete vastu. Teisalt leidub sportlasi, kes dopingukontrollis põruvad ja väidavad, et nad ei ole keelatud aineid teadlikult tarvitanud. Need juhtumid jagunevad kaheks: ühed, kelle organismi sattus keelatud aine teadmata, ja teised, kes püüavad teadlikku tarvitamist maskeerida „saastunud toidulisandi“ sildi taha.
Mõnikord on põhjendused lausa koomilised: räägitakse vanaema ravimitest, jagatud huulepulgast või sellest, et sõideti rattaga läbi ravimiteauru. Farmakoloogiat tundvale inimesele on need väited absurdsed, kuid tavaline spordihuviline ei pruugi eristada tõtt ja väljamõeldist.
Kõige sagedamini leitakse toidulisanditest stimulaatoreid ja anaboolseid aineid. Eriti levinud on see harrastajate seas, kellel dopingukontrolli tavaliselt ei toimu, võib selline “soovimatu dopingudoos” jääda märkamata. Tippspordis jõuab iga juhtum avalikkuse ette – ja alati jääb õhku küsimus: kas tegu oli tõesti „saastunud“ toidulisandiga?
Kuidas keelatud ained toidulisanditesse satuvad?
- Tahtlik lisamine
Toidulisandite turg on suur ja konkurents tihe. Paljud tootjad lubavad erakordseid tulemusi, et oma tooteid paremini müüa. Mõned lisavad oma toodetesse keelatud aineid teadlikult, lootes, et need mõjuvad – ja et keegi ei saa teada. Pakendil selliseid koostisosi ei mainita. - Teadmatusest põhjustatud saastumine
Paljud tootjad ostavad komponendid mujalt ning ei pruugi olla teadlikud nende puhtusest. Samuti võib tootmisliin olla saastunud mõne eelneva partiiga – näiteks kui samas tehases toodetakse ka ravimeid. Kui tootmisprotsess ei vasta kõrgetele kvaliteedistandarditele, on risk suur. - Tooteliini saastumine
See tähendab, et keelatud aine satub tootesse eelnevalt kasutatud ainejääkide kaudu. Korralik farmatööstus selliseid riske ei luba – kui see juhtub, viitab see madalale kvaliteedile ja „põlve otsas“ tootmisele. - Väga harva – edasimüüja lisab midagi
See on ebatõenäoline, kuna toote muutmine pärast tootmist on kulukas ja riskantne. Selliseid juhtumeid esineb harva.
Mida sportlane või harrastaja peaks tegema?
- Mõtle, kas sul üldse on toidulisandit vaja
Eriti algajad ja noorsportlased peaksid enne lisandite kasutamist nõu pidama spetsialistiga. Lihtsalt „kõik kasutavad“ pole piisav põhjus. - Väldi pseudospetsialiste
Leia tee spordiarsti või usaldusväärse toitumisnõustajani. Paljud “nõuandjad” esindavad mõne tootja huve ja puudub neil igasugune arusaam inimkeha füsioloogiast ja treenigu metoodikast. - Tee teadlik valik
Kui otsustad toidulisandit kasutada, vali hoolikalt. Usalda tuntud tootjaid ja väldi imelubadusi nagu „kiire toime“ või „üllatavad tulemused“. Kontrolli, kas tootel on dopinguvabaduse sertifikaat.
Mida tähendab dopinguvaba sertifikaat?
Usaldusväärsed toidulisandite sertifitseerimissüsteemid:
Informed-Sport
- Iga tootepartiid testitakse keelatud ainete suhtes.
- Tootmisprotsess auditeeritakse.
- Tootel on logo, mis näitab ohutust tippsportlastele.
NSF Certified for Sport
- Ameerika mittetulundusorganisatsioon testib tooteid põhjalikult.
- Kontrollitakse ka seda, et sildil toodud info vastaks sisule.
- Tootjad peavad järgima häid tootmistavasid (GMP).
Cologne List (Kölner Liste)
- Saksamaal loodud andmebaas.
- Tooteid testitakse sõltumatutes laborites.
- Ainult madala dopinguriskiga tooted pääsevad nimekirja.
Kokkuvõte: Kuidas teha turvaline valik?
Esita endale järgmised küsimused:
- Kas toidulisandi kasutamine on vajalik?
- Kas tootjal on hea maine?
- Kas toode on sõltumatult testitud?
- Kas toode on sertifitseeritud dopinguvabana?
- Kas koostisosad on selged ja arusaadavad?
Tuleb mõista, et ise laborisse toodet saata on mõttetu – analüüsid on kallid ja kõiki võimalikke dopinguaineid ei ole võimalik kontrollida. Samuti kasutatakse sageli keerulisi keemilisi ja kaubanduslikke nimetusi, milles orienteerumine nõuab eriteadmisi.
Tänapäeva turul võib esineda ka tahtlikku pettust ja valeinfot. Osavalt kasutatakse teadustermineid, et tekitada petlikku usaldust – kuigi tegelikkuses on tegu reklaamitrikiga.
Ideaalne oleks, kui iga sportlane saaks personaalselt kohandatud toidulisandi.
Kui tunned, et vajad abi valikute tegemisel või soovid lisateavet, võta julgelt ühendust:
https://medicoanalytica.eu
Lisalugemist:
